|
|
|
|
|
|
Päike ja kajakimatk
Aerutõmbele järgneb aerutõmme, lihased tõmbuvad pingule ja lõtvuvad rütmiliselt, kajakid lõikavad oma teravate ninadega läbi peegelsileda veepinna. Ainukesed hääled mis kostavad on aerude nõrgad sulpsatused ja ülelendavate hanede houuuu, houuuu.
Aeglaselt, aga kindlalt saab varahommikust päev ja sama aeglaselt, aga kindlalt hajub udu, tasahilju hakab päike läbi paistma. Järsku ärkab loodus ellu ja igal pool käib vilgas tegevus, igal kaldal oleval puul ja põõsal võib märgata elu. Lindude laul ja võimalus nende tegevust jälgida on väärtus omaette. Päike sillerdab veepinnal, võtame kursi kaugel-kaugel paistvale laiule, samaaegselt möödume ettevaatlikult poegadega luigepaarist, kes meid uudistades jälgivad.
Jaa, just nii vahva võibki üks kajakimatk olla. Samas ei mõtle me seal istudes kuigi tihti selle ilusa päikese peale seal üleval, mis võib muuta matka mõnusaks elamuseks, aga temaga mitte arvestades võib saada parajaks nuhtluseks ja isegi matka ära rikkuda. Ühelt poolt võib päike sind totaalselt ära kõrvetada istudes otse selle all näoga poole meetri kaugusel peegeldavast veepinnast ja teiselt poolt on kajakimatkal väga lihtne janusse jääda, kui sa unustad korralikult juua.
Kaitse ja kreemita!
Enne matka algust ära unusta ennast päikesekreemiga korralikult sisse määrida, eriti kevadel ja varasuvel, kui osoonikiht on õhuke ja nahk pole veel päikest näinud.
Huuled ja nina kreemita eriti kõrge kaitsefaktoriga päikesekreemiga. Eriti taibukad kannavad näiteks sellist araablaste mütsi, millel langeb tükk riiet kuklale, kaelale ja kõrvadele. Isegi nokats võib päeva päästa. Hea mõte on ka käed ja õlad kinni katta, siis võid kindel olla, et sinust ei saa kunagi üks neist kajakimatkajaist, kelle käsi on näiteks nahavähi pärast opereeritud. Päris kindlasti hoolitse selle eest, et sinu päikeseprillid just sellel päeval koju ei ununeks, pole just eriti lahe pool päeva silmi kissitada. Vot nii.
Joo, joo, joo
Joogivesi peab alati olema kättesaadavas kohas ja piisavates kogustes, et seda jaguks kogu matka ajaks. Meie näiteks paneme päikeselisel päeval oma joogipudelid tekinööride vahele, kust saab juua ilma põlle avamata. Oluline on ka jälgida mismoodi sa jood- paaril korral päevas suurte koguste sisse kaanimine pole väga tark tegu, sest sellisel juhul jookseb enamik veest otse läbi sinu ja vedelikupuudus ei vähene. Sellega kaasneb suure tõenäosusega soov kohe maale pääseda või hoopis väljakannatamatu häda korral haarad auskri ja tühjendad sinna tekkiva sisu üle serva merre. Mõistlik oleks võtta iga natukese aja tagant paar lonksu. Arvesta sellega, et päieselisel päeval võib kuluda kuni 4 liitrit vett.
Väsinud, tülpinud süda paha? Põhjus võib peituda selles, et sind vaevab vedelikupuudus. Aeruta kaldale, mine varju joo palju vett ja söö korralikult. Vedelikupuudust on tunduvalt lihtsam vältida kui selle tagajärgi likvideerida.
Hirmutasin ära või? Njaa, tegelikult pole siin hirmsat midagi, see kõik võib teiega ka maal juhtuda. Merel on ikkagi lahe.
|
|
|
